Usu mind, usu mind,
Ma lõpetan need koolid
Ja hakkan piisavalt raha koguma.

Usu mind, usu mind,
Ma tõesõna hoolin
Ja ühel päeval viin su helikopteriga sõitma.

Olen kuulanud tohutult muusikat,
Liiga vähe inimesi,
Vaikselt paistab, et kõik, millest juurelnd ma,
Tähthaaval kokkulangedes täitub,
Kui tulvaveed pesevad tänavailt rooja,
Ei palu rohkemat, kui ilusat kodu:

Heledad toonid ja avarad aknad, loojang,
Naine ja lapsed ning loodus
Kui ma saan kuuskümmend neli,
Kui ma saan, eks ta ole,
Hakkan erakuks, aerutan päeva pealt saarele
Sest ses seltskonnas miski mu hingel ei sarnane.

2x:
Hall
Kas peabki nii olema, et
Ma kannatan kunsti nimel
Või kannatab kunst mu nimel
Ja miks te ikka püsite mu kõrval?

Hall,
Ma ei suuda olla enam tõsiselt tänulik,
Nad lohutavad, kirjutavad marsse,
Rahustavad, liigutavad masse, tõega,
Endiselt kõik, millel suudan mõelda,
On see tühi kurbus, farss sest,
Et ma ei suuda olla enam tõsiselt kurb.

Äkki see ongi kauaoodet’ läbipõleng,
Mis saabub, tehes liialt, mida armastad
Ja armastad liialt
Iseennast, süüdistades kaasasammujaid
Ülistades ammu taanduvat,
Imestad, miks nad endiselt su kõrval.

Ise tead, ei taha nende õrnust ega lohutust,
Sa vihkad haletsemist, ja olnud Kuul,
Tead suurepäraselt, mis tegelikult soovid,
Ent sa ei suuda seda saavutada,
Puud kõrged, võidki hinge valutada,
Ent kui proovid, kardad kõrgust.

Sul saalitäis rahvast, toatäis südameid,
Aga endiselt on tunne, et nad küladest
Saabund harkidega ebausklikud,
Kes tahaks ainult oma, purgisuult rüübates,
Mis jäänud üle põhjatuukritest.

Et saaks näha tantsivaid kloune
Ja rääkivaid nukke ning kojanarri,
Pritsib verd ja tatti, pisaraidki saali.

2x:
Hall
Kas peabki nii olema, et
Ma kannatan kunsti nimel
Või kannatab kunst mu nimel
Ja miks te ikka püsite mu kõrval?

Hall,
Nutad pärast paremaidki kontserte,
Sa oled kade iseenda varju ees,
Lebad hämaras toas ja akna taga ladistab,
Muumitrollimustritega padjapüürid,
Sääsevõrk ja köhakommid, olemata kardinad

Ma suren mõrumandleid toorelt neelates
Ei julge panna näppe kurku,
Või langen õndsalt psühhedeeliasse,
Rahusteid kui lauasuhkrut,
Kakskend korda enam normist, Jimi Hendrix,
Kui mu mõttemaailm on kinni keldris.

Kadund mõistmine, vaid ving ning trendid
Võiksin helistada igal armastatul
Ent mul tühjaksvooland isiksuses hoitult
Poleks neile miskit avaldada, nagu
Palutakski ette kanda kümme loitsu,
Mida elu jooksul korda saata

Nõutaks vabastiili, korraks vaatan
Endasse ja mälu luitund,
Oleks teinud justkui kõike,
Aga seda kõike poolikult,
Praagiksloetud prototüüp,
Joonis, mis saab tulesöödaks.

Tean suurepäraselt, kuis mure lööb ja
Mis suur kurbus inimestega teeb,
Hulgaliselt lähedasi kukkund nõnda,
Sinusoid, peab langend kaarelt tõusma
Ometi.

4x:
Hall
Kas peabki nii olema, et
Ma kannatan kunsti nimel
Või kannatab kunst mu nimel
Ja miks te ikka püsite mu kõrval?