Mu pea sisemus on nagu
Tipptunni tramm täis inimesi
Ja lõdvestunult elada on valus
Justnagu puhates ma hilineksin

Juba nädala ma nutan magama
Postkast punane ja kätes parkinson
Palju krokodillipisaraid on vaja valada,
Et selgelt näha, mis su elu alltekst on

Kuid ärkel täis on ülepaisutatud prahti:
Konkurentsi, kadedust, võltskatastroofe
Oma unelmast ei ole maha jääda mahti
Sihita ruutvalsisammudesse kajab hoone

Ref.
2x:
Muusikat rohkem kui kuulata jaksad
Infot veel enam kui süvitsi viitsid
Vaadata, rääkida vahetuid muljeid
Ja vaikust on vähem kui eales.

2x:
See heliseb kõrvus
Edasi-tagasi-tagasi-edasi-tagasi.
Heliseb kõrvus
Tagasi-edasi-tagasi-edasi-tagasi.

Ta seisis paduvihmas Poska tänaval
Ja tundis, et on õiges kohas
Ma seisan äärimeeli koduväraval
Vaevalt märkan, kuidas õisi lokkab

Festina lente ja kõik tagatiseta
Endapettused ning võõra võlad
Kuis murda edasi ka magamiseta
Ja anda endast nahk ning kõrvad

Too maraton on võistlus oma varjuga
Kardan jääda enesega ühte ruumi üksi
Nüüd tuli takus, nüüd on hilja harjuda
Poonpõrandale peotants jooni trükib

Ref.
2x:
Muusikat rohkem kui kuulata jaksad
Infot veel enam kui süvitsi viitsid
Vaadata, rääkida vahetuid muljeid
Ja vaikust on vähem kui eales.

2x:
See heliseb kõrvus
Edasi-tagasi-tagasi-edasi-tagasi.
Heliseb kõrvus
Tagasi-edasi-tagasi-edasi-tagasi.

4x:
Vähe sest, sa oled ületöötand
Kõike ei saa valmis ühe ööga.
(Ja su hinge sees on mürareostus.)

Samad fraasid ses peakolu tagatoas
Kajamas seintelt kui tennisepallid
Kordus ammugi minetand tagamaad,
Sisu ja kinnisideede helk halliks

Pärastlõunal on jällekord proov
Pärnad vapuvad nagu tuukrid vihmas
Need tiivad on tuules saand hoo,
Mida aastate pärast hoopis vihkan

Kui see sentimentaalne ja jäme
Puhub eemale viimaselt rannalt
Valgeid laevu, mis särasid kätte,
Kui rutiiniga püüdsin neid saada

…

(Skit):
Ei jaksa kuulata albumeid
Lõpuni täispikalt algusest
Fookus nii laialivalguv, see
Oota korra... mu tähelepanu hajub

Ma võiks lugeda raamatuid, aga mu
Püsivus reostunud paraku
Minut ja peale on maraton
Oot, keegi kirjutas mulle midagi…